Euroopa Liidu varjupaigaolukord 2017
Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) aastaaruanne "Euroopa Liidu varjupaigaolukord 2017" annab üksikasjaliku ülevaate varjupaigasüsteemide suundumustest Euroopa ja liikmesriikide tasandil. Aruandes käsitletakse peamised statistikatrendid ja analüüsitakse EL+ riikides õigusakte, poliitikaid, tavade ning riikide kohtupraktika muutusi.
Areng Euroopa Liidu tasandil
2017. aastal täheldati Euroopa Liidus rahvusvahelise kaitse olulist arengut. Uuesti sõnastatud varjupaigaõigustiku paketi ülevõtmine on peaaegu valmis, kuid läbirääkimised uue paketi üle, mis reformiks Euroopa ühise varjupaigasüsteemi, alles kestavad. Paketi moodustasid ettepanekud EASO mandaadi tugevdamiseks ja muutmiseks Euroopa Liidu Varjupaigaametiks; Dublini süsteemi reform; muudatusettepanekud EURODAC-süsteemi kohta; ettepanekud uue varjupaigamenetluse määruse ja miinimumnõuete määruse kohta; ning vastuvõtutingimuste direktiivi läbivaatamine.
Euroopa Kohus tegi mitu kohtuotsust, millest seitse käsitlesid Dublini määruse rakendamist, mis näitab varjupaigataotlejate 2015. ja 2016. aastal toimunud massilise sissevoolu mõju ja ka hilisema liikumise mõju. Konkreetset analüüsis Euroopa Kohus järgmisi teemasid: massilise piiriületamise seduslikkus; varjupaigataotlejate õigused Dublini III määruse suhtes ja kohaldatavad tähtajad; vastutuse automaatne üleminek, kui üleandmist ei toimunud; raskelt haigete varjupaigataotlejate üleandmine; kinnipidamine Dublini III määruse kontekstis; Dublini III määruse kohaldatavus isikutele, kellele on antud täiendav kaitse liikmesriigis, kuhu nad esimesena sisenesid.
Vastuvõtmise valdkonnas kinnitas Euroopa Kohus varjupaigataotlejate kinnipidamise õiguslikke aluseid. Euroopa Kohus ei võtnud arutlusele kohtuasju, mille olid algatanud Slovakkia ja Ungari ümberpaigutamismehhanismi vastu.
2017. aastal jätkus Euroopa rände tegevuskava rakendamine, mille kokkuvõte esitati 2017. aasta septembris komisjoni teatises Euroopa rände tegevuskava täitmise kohta. Viidati esmase vastuvõtu süsteemile, mida käsitleti Vahemere piirkonnas rändeprobleemidele reageerimise alusena, mida EASO toetab Itaaliale ja Kreekale suunatud erimeetmetega.
EASO lähetas Itaalasse riiklikud eksperdid koos ajutiste töötajate ja kultuurivahendajatega, kes annavad teavet saabuvatele rändajatele, aidates kiirendada rahvusvahelise kaitse taotluste ametlikku registreerimist kogu riigis, toetades riiklikku varjupaigakomisjoni ja omavalitsuste komisjoni tegevust ning aidates rakendada uusi rändajate laste kaitse tugevdamise õigusakte. Kreekas on esmase vastuvõtu süsteem seotud Euroopa Liidu ja Türgi avalduse rakendamisega, mille alusel leppisid Euroopa Liidu riigi- või valitsusjuhid ja Türgi kokku, et püüavad lahendada rändajate massilise Euroopa Liitu sissevoolu tõttu tekkinud ebaseadusliku rände probleemi.
Põhiline tegevuskava alusel käivitatud eriolukordadele reageerimise mehhanism oli seotud ümberpaigutamisega, millega reageeritakse Euroopa Liitu saabuvale suurele rändajate arvule, mis eriti survestab piiriäärseid liikmesriike. Ümberpaigutamine nähti ette ajutise ja erakorralise mehhanismina, millega paigutatakse kahe aasta jooksul kuni septembrini 2017 Kreekast ja Itaaliast mujale ligi 160 000 rahvusvahelist kaitset selgelt vajavat taotlejat. Nõukogu otsused ümberpaigutamise kohta aegusid 26. septembril 2017. Kreekast paigutati kõik ülejäänud nõuetele vastavad taotlejad ümber märtsiks 2018 ja Itaaliast oli 22. märtsil 2018 ümber paigutamata ainult 35 taotlejat. 2017. aasta lõpuks oli ümber paigutatud 33 151 isikut: 11 445 Itaaliast ja 21 706 Kreekast. Märtsi lõpuks oli ümberpaigutatute arv kokku 34 558 (12 559 Itaaliast ja 21 999 Kreekast). EASO pakkus ümberpaigutamisprotsessile Kreekas ja Itaalias algusest peale ulatusliku operatiivtuge ning EASO on tegevust rakendusperioodi ajal oluliselt laiendanud.
Kogu 2017. aasta jätkas Euroopa Liit koostööd välispartneritega. 2016. aasta juunis algatatud rändealane partnerlusraamistik hõlmas algatusi, mis toimuvad mitmes prioriteetses päritolu- ja transiidiriigis koostöös nende riikidega, näiteks Malis, Nigeerias, Nigeris, Senegalis ja Etioopias. Tegevuse eesmärgid olid järgmised: tõhustada poliitikadialoogi; võidelda inimkaubanduse ja smugeldamisega; tugevdada kaitset ja arendada 2019. aasta lõpuks välja uus ümberasustamiskava pagulastele Türgist, Lähis-Idast ja Aafrikast; täiustada tagasisaatmise korraldust ja käivitada tööhõiveprogrammid Euroopa Liidu Aafrika hädaolukorra usaldusfondi ja Euroopa välisinvesteeringute kava alusel. Need programmid toetavad investeeringuid partnerriikidesse Aafrikas ja Euroopa naaberriikides.
Rahvusvaheline kaitse EL+ riikides
EL+ riikides olid kolm peamist taotlejate päritoluriiki Süüria (alates aastast 2013), Iraak ja Afganistan. Ligikaudu 15% kõigist taotlejatest olid pärit Süüriast, teisel kohal oli Iraak ja kolmas Afganistan, mis kõik moodustasid kõigist taotlejatest EU+ riikides 7%. Nendele kolmele riigile järgnesid Nigeeria, Pakistan, Eritrea, Albaania, Bangladesh, Guinea ja Iraan.
ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet märkis, et 2017. aasta lõpuks oli registreeritud Süüria pagulaste arv Süüria naaberriikides, Ira
